..just siis, kui sa oled arvanud, et sa enamvähem oled kahe jalaga kindlalt maa peal ja tead, et sinu maailmapilt on mingit moodi paika loksunud, tuleb välk selgest taevast.
Saun, lumi, jões jääaugus sulpsamine, tünnisaun ja seltskond. Seejärel veel seltskonda ja nalja ja maailmapildi avardumist. Sealt edasi üks rahulikum päev, mis kulmineerus taaskord kreisilt. Ja kui siis neljanda päeva õhtul koju sõites ühistranspordis olles tekkis tunne, et nüüd olen see, keda ise eemalt tavaliselt veidra või vältiva pilguga vaatan, siis nüüd see juhtus. Nii oligi. Jah, ... need olid need päevad täis Kõike...
....Miski pole enam endine. Noorus on ilus aeg, kõlab klišeena. Aga nii on. Palun mulle veel midagi sellist, et ma võiksin ära harjuda ja ära tüdineda sellest.. Sest praegu on raske tagasi maa peal olla.
6 aastat tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar